Pärmseened kasutavad ära meie toitaineid – nad võivad vähendada toidu keemilist ja mehhaanilist imendumist isegi kuni poole võrra, mis tekitab toitainete puuduse – tulemuseks on väsimus, nõrkus, haiglane tunne. Alakaal on organismile isegi ohtlikum kui ülekaal, sest rasvarakkude puudumisel ladestuvad happejäägid otse elutähtsatele organitele. Ilma valkudeta ei suuda organism moodustada ka uusi kudesid, toota ensüüme, hormoone ega teisi keemilisi ühendeid, mis on olulised rakuenergia tootmiseks ja elutegevuseks.
Happeline keha varastab rakkudelt hapnikku ja võimaldab kahjulikel patogeenidel ellu jääda. Kui keha on liiga happeline, siis toitaineid ei omastata efektiivselt ja toidulisandid ei toimi. Kehast ja luudest viiakse hapete neutraliseerimise eesmärgil hoopis välja vajalikke mineraale nagu kaltsiumit, magneesiumit, kaaliumit ja naatriumi.
Happelisuse soodustajad:
Antibeebipillid. antibiootikumid, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, kohv, must tee, happeline toit – rafineeritud, töödeldud toidud, lein või šokk, magamatus, nälgimine paracetamol, vale hingamine, vähe vett, vähene liikumine, liigne sportimine.
Keha leelisuse tõstmine:
Aluseliste toiduainete tarbimine, kuivharjamine, mõõdukas liikumine, piisav uni, allikavee joomine, saunas käimine, stressi vältimine, probiootikumide tarbimine (hapendatud kurkgid ja hapukapsad). Hea on ka sigurijuur, maapirn või võilillejuur. Vältida liigset vaktsineerimist ja ravimeid.
Suurimat happelist jääki tekitavad:
Lihatooted, liha, valge jahu ( valged makaronid ja riis), nisujahust küpsetised,suhkur ja seda sisaldavad tooted (maiustused, karastusjoogid jne) , alkohol,töödeldud toit (keedetud, praetud, rafineeritud, homogeniseeritud), mitmed kalad ja mereannid, kohv, kaunviljad, teraviljad, piimatooted (eriti juustud) jogurtid, poolfabrikaadid, rämpstoit, kuumtöödeldud proteiin (praetud, keedetud, grillitud toit; toitu tuleks kuumutada umbes 70 ˚C juures), lisaained toidus (eriti tuleks vältida maitsetugevdajaid), nätsu närimine (karbamiid, mida suhkruta nätsu pannakse on tegelikult kusihape).
Aluselist jääki tekitavad toiduained on:
Idud, ananass, kurk, mango, maasikas, kiivi, melon, arbuus, papaya, mustikas, vaarikas, kapsas, seller, lehtsalat, spargel, sidrun, laim, merevetikad, soja kaste, miso, redis, hirss, tatar köögiviljad, toores liha (sageli on rasedatel toore liha isu), paprika, peet, pirn, india pähklid, mandlid, rosinad, suvikõrvits, virsik, õun, banaan ja greip.
Nagu näha, on aluselised toidud eelkõige aedviljad, marjad ja puuviljad – vaid neist toitudest ei suuda organism ammutada kõiki elutegevuseks vajaminevaid toitaineid, vitamiine ja mineraale. Seetõttu tulekski optimaalsel määral tarbida ka happelisi toiduaineid. Soovitav on süüa koos aluselise toiduga ühte happelist toitu korraga, sel juhul suudab organism happelise jäägiga hõlpsamini hakkama saada, mitme happelise toidu samaaegsel tarbimisel võtab organismil happelise keskkonna likvideerimine kordi kauem aega. Täielikult aluselisele toitumisele võiks mõelda, kui on vaevamas mõni tõsisem tervisehäda või ülekaal.
Oma organismi pH-d võid mõõta näiteks apteekidest saadava lakmuspaberiga. Mõõda sülge või uriini hommikuti enne söömist. Taotluslik väärtus on uriinil 5,8 ja süljel 7,0 PHd.
No comments:
Post a Comment